Kirjukoera sotsiaalmeedia turundusspetsialist Juula Karmo kirjutas sel aastal oma bakalaureusetöös ettevõtte sotsiaalsest häälest, mille puhul tabas ta ära uue globaalse trendi. Ettevõtte sotsiaalne hääl (corporate social advocacy) on EKI ja teiste turundajatega koos loodud uus termin, mis tähistab ettevõtte avalikku seisukohta ühiskonnas lahkhelisid tekitaval sotsiaal-poliitilisel teemal. Ka kohalikul turul on hakanud ettevõtted ühiskonda põletavatel teemadel sõna võtma nagu seda tegi Telia oma üleskutsega LGBT+ kogukonna eest seista. Kuid kas on tegu mööduva nähtuse või kindla tuleviku sunnaga?
Mis on ettevõtte sotsiaalne hääl?
Ettevõtte sotsiaalne hääl on ettevõtte sotsiaalse vastutuse alamliik. Mõlemad kontseptsioonid seostuvad eetiliste ja moraalsete küsimustega, mis puudutavad ettevõtte otsustamisprotsessi ja käitumist. Need käsitlevad kõiki ärieetika aspekte nagu säästmaks keskkonda ning edendamaks sotsiaalset heaolu ning sihib kaugemale püstitatud regulatsioonidest ja nõuetest.
Tavapäraselt seostatakse ettevõtte sotsiaalset vastutus pigem murekohtadega, mis ei tekita ühiskonnas erilisi lahkhelisid nagu keskkonnakaitse, õiglane kaubandus ja erinevad heategevused. Turunduslikult on see olnud igati mõistlik, sest poole võtmisel võib märkimisväärne osa sidusrühmadest teisel arvamusel olles ettevõttest hoopis võõranduda.
See-eest ettevõtte sotsiaalsest häält eristab ettevõtte sotsiaalsest vastutusest asjaolu, et käsitletavad sotsiaal-poliitilised probleemid ei ole organisatsiooniga otseselt seotud ning tekitavad ühiskonnas vastakaid arvamusi. Lisaks võib ettevõtte kaasamine neisse sotsiaal-poliitilistesse küsimustesse võõrandada mitmeid sidusrühmi ja käivet ootamatult mõjutada.
Näiteks Nike’i 30. aastapäeva kampaania, mille slogan ütleb, et “Believe in something, even if it means sacrificing everything” (Usu millessegi, isegi kui see tähendab kõige ohverdamist), võttis poliitilise seisukoha vähemuste väärkohtlemise kohta. See mõjutas tugevalt firma kasumit, tõstes isegi vastuolusid tekitades müüki võrreldes eelmise aasta sama ajaga 31%.
Globaalne trend
Kui sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni tervikuna on Eestis vähe arutletud, leiab see välismaal aina suuremat kõlapinda. Ka aasta alguses kirjutatud Forbes’i veebiartiklis toodi ühe selle aasta äritrendina välja ettevõtete vastutus propageerida erinevaid sotsiaalseid probleeme. Ühiskonnal on ettevõtetele aina rohkem ootusi ning sotsiaalsete seisukohtade võtmine võib tulevikus ettevõtte edus olulist rolli mängida. Muidugi leidub vastasleer, kelle meelest ei sobi brändidel ühiskonna probleemide ega poliitikaga tegeleda, vaid keskenduda tuleks ainult oma toodete või teenuste pakkumisele. Kuidas peaks siis kohalik ettevõtja käituma?
Firmad on rohkem hakanud tähelepanu pöörama ühsikonda lõhestavatele teemadele ning seda sagedasti just sotsiaalmeedias. Tundub, et tihti oodataksegi just brändidelt kaasatust pakilisemate murede lahendamisel, samas kui neil teemadel vaikimine võib bränd näidata vanaaegse ja tähtsusetuna.
Ettevõtte sotsiaalne hääl – olukord Eestis
Eesti turg on globaalsete ettevõtete kõrval kõvasti konservatiivsem. Siiski on vaikselt märgata uusi tuuli, eriti just noorte seas. Hetkel tundub, et veel ei ole oodata tugevaid sõnavõtte firmadelt, vaid pigem ühe-inimese-brändidelt ehk influencer’itelt. Seda oli eriti teravalt Black Lives Matter meeleavalduste ajal, mil see teema ka Eestis rohkelt tähelepanu sai ja hoolega jälgiti, kes ja kuidas sõna võttis. Võib-olla on ettevõtetelt “aru nõudmine” sealt järgmine samm edasi.
Mida ettevõtte tegema peaks?
Ettevõtte sotsiaalne hääl mõjutab nii tarbijate ettekujutust firma olemusest kui ka käitumist selle suhtes. Eristada saab kahte erinevat suunda, millest ühes on motivatsiooniks head ja teises raha teha. Seega tuleks esimesena kuulata oma südametunnistust, võib-olla oled mõne teema puhul nii kirglik, et lihtsalt soovid seda terve oma ettevõtte või brändiga toetada. Kui eesmärk on aga heal järjel püsida, tasub hoolega jälgida oma sihtgruppe ja nende ootusi. Hetkel tundub, et vanema generatsiooni inimesed ettevõtte sotsiaalsetest sõnavõttudest niivõrd ei hooli, samas teevad seda aga noored. Nii võib esimestele turundades veel vana rasva peal liugu lasta, kuid uuemat generatsiooni sihtides tasub oma strateegiad ja sõnumid uue pilguga üle vaadata.